Restoran on toitlustusasutus, kus valmistatakse ja serveeritakse toitu kohapeal. Külalislahkus, menüü ja teenindus määravad elamuse – olgu tegemist peene õhtusöögi või lihtsa köögiga.
Definitsioon
Restoran (prantsuse sõnast restaurant) on toitlustusasutus, mis pakub inimestele raha eest toitu ja jooke. Üldjuhul süüakse ja juuakse restoranis koha peal, kuid mõned restoranid müüvad toitu ka kaasa või pakuvad kojutoomisteenust. Restoranide väljanägemine, teenindus ja menüü varieerub suuresti. Eesti keeles nimetatakse restoraniks traditsiooniliselt kõrgema klassi söögikohti, mis on keskmisest kallimad ning kus lauda istunud külastajaid teenindab kelner. Inglise keele mõjul on uuemal ajal levinud ka mõiste “kiirtoidurestoran” (või “hamburgerirestoran”), mis klassikalises mõttes restoranide hulka ei kuulu. Ehkki tasulisi söögikohti oli juba antiikajal, olid need enamjaolt mõeldud reisijatele ning kohalikud sõid neis harva. Tänapäeva restoranid on mõeldud külastajatele, kes tellivad menüüs pakutavast valikust toite, mis spetsiaalselt neile valmistatakse. Uusaegsed restoranid said alguse
Restorane peetakse teisteski eksootilistes või eksklusiivsetes paikades, näiteks tegutsevad Eestis restoranid Tallinna teletornis ja Tartu ajaloolises püssirohukeldris. Sedalaadi restorane parodeerib “Restoran maailma lõpus” Douglas Adamsi ulmeromaanis “Pöidlaküüdi teejuht Galaktikas”. Tänapäeval ehitatakse kauni vaatega paikadesse ka pöörlevaid restorane, kus einestajad võivad nautida vaadet igasse ilmakaarde. 20. sajandil levisid toiduhuvilistele mõeldud restoraniarvustused, milles toidukriitikud restorane hindasid. Restoraniarvustused ilmuvad tänapäeval nii ajalehtedes ja ajakirjades kui ka käsiraamatutena, kus parematele restoranidele antakse tärne. Tuntuim on Michelini käsiraamat, mille
Teenindusmudelid
Restoran (prantsuse sõnast restaurant) on toitlustusasutus, mis pakub inimestele raha eest toitu ja jooke. Üldjuhul süüakse ja juuakse restoranis koha peal, kuid mõned restoranid müüvad toitu ka kaasa või pakuvad kojutoomisteenust.
Selles jaotises keskendume teemale „teenindusmudelid“ praktiliselt: mis on oluline algajale, milliseid mõisteid tasub selgeks teha ja kuidas kontrollida allikaid. Kirjelda oma olukorda ja vali üks väike samm, mida saad nädala jooksul proovida.
Menüü
Restoranide väljanägemine, teenindus ja menüü varieerub suuresti. Eesti keeles nimetatakse restoraniks traditsiooniliselt kõrgema klassi söögikohti, mis on keskmisest kallimad ning kus lauda istunud külastajaid teenindab kelner.
Inglise keele mõjul on uuemal ajal levinud ka mõiste “kiirtoidurestoran” (või “hamburgerirestoran”), mis klassikalises mõttes restoranide hulka ei kuulu. Ehkki tasulisi söögikohti oli juba antiikajal, olid need enamjaolt mõeldud reisijatele ning kohalikud sõid neis harva.
Kvaliteet
Tänapäeva restoranid on mõeldud külastajatele, kes tellivad menüüs pakutavast valikust toite, mis spetsiaalselt neile valmistatakse. Uusaegsed restoranid said alguse 18. sajandi Prantsusmaal, ehkki need põhinesid varasemal toitlustustraditsioonil.
Selles jaotises keskendume teemale „kvaliteet“ praktiliselt: mis on oluline algajale, milliseid mõisteid tasub selgeks teha ja kuidas kontrollida allikaid. Kirjelda oma olukorda ja vali üks väike samm, mida saad nädala jooksul proovida.
Kokkuvõtteks: selge mõiste, usaldusväärne allikas ja väike praktiline samm viivad edasi kiiremini kui pelgalt pealkirjade kogumine.
Lisalugemine ja kontekst
Teema mõistmisel tasub võrrelda mitut allikat ning eristada definitsiooni, ajalugu ja praktilisi soovitusi. Sama sõna võib tähendada erinevat asja argikeeles ja erialakirjanduses. Pane kirja aastad, nimed ning põhjus–tagajärg seosed. Lõpeta lühikese kontrollnimekirjaga. Aruta teemat praktilise kogemusega inimesega, et teooria seostuks näidetega.
Levinud vead
Levinud viga on sarnaste terminite segi ajamine või numbrite esitamine kontekstita. Teine viga on aluste vahele jätmine. Ehita tekst definitsioonist näideteni. Kontrolli, et nõuanded sobivad sinu olukorda. Enne tsiteerimist kontrolli faktid usaldusväärsest allikast.
Kuidas edasi minna
Võta kolm peamist punkti, proovi ühte rutiini nädala jooksul ja hinda tulemust. Kui kirjutad teistele: selgita miks teema oluline on, too näide ja viita allikale. Regulaarne harjutamine kinnistab oskusi paremini kui ühekordne intensiivne lugemine.
Praktiline meelespea
Enne suuremaid otsuseid kontrolli peamisi mõisteid ja ohutus- või kvaliteedinõudeid. Väike ettevalmistus säästab aega. Jaga hea tava kolleegidele. Dokumenteeri, mis töötas, et järgmine kord oleks lihtsam.
Kokkuvõttev meelespea
Enne otsuste tegemist korda peamised mõisted oma sõnadega ja kontrolli, et allikad on ajakohased. Tee lühike märkmik: mis on eesmärk, millised on riskid ja milline on järgmine konkreetne samm. Kui õpetad teisi, kasuta näidet oma valdkonnast. Väike igapäevane harjutamine lööb pika pausiga õppimise.